Yin jooga – tähelepanu pööramine kui võti

Tähelepanu pööramine kellelegi või millelegi on võti.
O N J U?

See ei ole midagi keerulist ega kättesaamatut. Vastupidi — see on õrn liikumine iseenda poole. See on väike eemaldumine, tagasiastumine. Peatumine keset teekonda.

Ükskõik, millisel teekonnal me parajasti oleme — kas maailma reisil, päeva keskel, nädalavahetuse vaikuses või täiesti tavalises inimlikus kulgemises — alati on võimalik peatuda.

O N J U?

Me peatume.
Võib-olla joome tassi teed.
Võib-olla lihtsalt istume ja mõtiskleme selle üle, mis on parasjagu eetris.

Aga kui me ei lase oma teadvusel puhata, siis kuidas me üldse näeme, mis me elus tegelikult toimub?
Kuidas õpime?
Kuidas ära tunneme, mis on järgmine samm?
Ja kuidas me mäletame?

Minu jaoks on väga tuttavad hetked, kus taipamine ei tule mitte õppimisest, vaid meenumisest.

Näiteks joogatundides, endaga silmitsi olles. Sel ajal ilmuvad mälu sähvatused. Mitte ainult selle elu kogemusest, vaid justkui millestki laiemast — inimeseks olemise ruumist endast. Midagi, mis on alati olnud olemas, aga mis pole aktiivselt meeles.

Tähelepanu loob ruumi, kus need meenutused saavad ilmuda ootusteta, hinnanguta.

See ei ole ainult vaatlemine. See on ka kogemine ja ka loomine.

Tähelepanelikkus võib olla aktiivne. See võib sisaldada kujutlusvõimet, liikumist, hingamist.

Ja väga sageli muutub see rituaalseks. Ma ei pea silmas midagi suurt või pidulikku, vaid üht täiesti tavalist hetke, millel on teadliku tähelepanu väärtus.

Ma olen siin.
Ma olen praegu.
Ma pühendun sellele, et olla kohal ja tunda iseennast oma kehas.

See võib olla viis minutit.

Lihtsas asendis, yin-joogas. Jääme paigale ja hakkame märkama, kuidas keha avaneb, millised aistingud tekivad. Kas kuskil on pinge või valu.

Ja samal ajal ilmuvad pinnale ka peenemad kihid.

Viie minuti jooksul võib avaneda terve maailm.

Võib tulla kärsitus:
“Mul on nii palju teha… miks ma siin mõttetult aega raiskan?”
… vastupanu, viha, hirm, kurbus, rõõm…

Ja siis mõtted. Mustrite jada, mille kaudu me oma elu loome.

See on aegruum, kus me hakkame nägema.
Ma olen siin ja kogen seda.

Aga see ei piirdu ainult märkamisega. Järgmine samm on lubada endal päriselt kogeda, mitte ainult taipamisega rahulduda.

Yin joogas õpime peatuma tegevuse sees, olles kohal keset kogemust. Harjutades hakkab midagi muutuma…

… see, mis on seni olnud isiklik, laieneb.
… tekib rohkem intiimsust endaga.
… mõtted ja emotsioonid pehmenevad.
… konfliktid kaotavad oma teravuse.

Meeles avanevad uued võimalused, vaatenurgad, tekib avatus väljuda draamadest.

Elu ei ole keeruline.

Peatu.
Märka.
Tunne.
Ole.

Ja võib-olla avastad, et kõik, mida sa otsid, on juba siin.